Päikeseenergia

Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks...
Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi!!!

Fotogalvaanilise ehk fotoelektrilise efekti (PV) avastajaks aastal 1839 oli prantsuse loodusteadlane Alexandre Edmond Becquerel. Järge ootas 1876a.  seleenium-kristall elemendiga tehtud katsetus, kus efekti kasuteguriks saadi vaevu 1%. Aastal 1905 formuleeris Albert Einstein PV efekti olemuse (footoni hüpotees). Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a.  Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal.
Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides.
Suurendamaks PV paneelide võimekust, on meilt võimalik tellida päikese järgimisseadet, mis liigutab moodulit vastavalt päikese liikumisele. Selline lisaseade suurendab paneeli tootlikust kuni 60%!

Päikesepaneelid soojatootmiseks on teine oluline osa selle energialiigi kasutamise võimalustest. Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? Kõik see on lahendatav kasutades päevavalgust! Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta.

Päikene Eestis.  Arvamine, et meil on liialt vähe päikesevalgust kasutamaks päikesekütet, on osalt õige, kuid see kehtib ainult talvekuudele ehk November, Detsember ja Jaanuar. Ülejäänud aeg aastast on päike aga arvestatavalt tõsine energiaallikas ja annab väga olulise osa vee soojendamisel.

Asukohale sobivaima päiksepaneeli võimsuse arvutamiseks leiate abi siit.

NB! Siinkirjeldatud skeemid ja kirjeldused on kasutatavad Itaalia tootja Janus Energy plastikust moodulpaneelide paigaldamisel. Samu põhimõtteskeeme kasutatakse ka teiste päikespaneelide puhul.

Kasutushooaja möödumisel tuleb janus Energy päiksepaneel külmumise vältimiseks tühjaks lasta või täita soolvee lahusega, mis kannataks min -20°C.
Teiste paneelitüüpide puhul kasutatakse süsteemis glükooli (tosooli laadset vedelikku, mis mõeldud spetsiaalselt päikesekollektoritele).

 
Loomuliku tsirkulatsiooniga tarbevee soojendussüsteem

Selline projekt on sobilik väikese tarbimise juures. Eeliseks süsteemi lihtsus, mis võimaldab iseseisvalt koostada tsirkulatsioonipumbata ja elektrita töötava päiksekütte seadme.

Kindlustamaks rahuldavat efektiivsust, peab päiksepaneeli kalle olema ca 30° - väiksema kalde puhul ei suuda loomulik veeringlus eemaldada tekkivaid õhumulle ning tsirkulatsioon lakkab.

Süsteem peaks saama toite olemasolevast veetrassist läbi (3 baarise) rõhuklapi.

Kui vesi päiksepaneelis on soojem, kui akumulatsioonipaagis, algab loomulik tsirkulatsioon. Mida kõrgemal paneelist akumulatsioonipaak asub, seda parem veeringlus tekib.

Lisasoojendi(boiler) peaks asuma peale akumulatsioonipaaki võimaldamaks täielikku päiksesoojuse ärakasutamist ja tagades läbi termoklapi soe vesi igal ajal.

Teiste paneelitüüpide puhul kasutatakse süsteemis glükooli (tosooli laadset vedelikku, mis mõeldud spetsiaalselt päikesekollektoritele).